- sajandi teises pooles lõppes peaaegu 600 aastat kestnud jahedama kliimaga periood ning atmosfääri keskmine temperatuur hakkas aeglaselt kasvama. 20. sajandi keskel soojenemise tempo kasvas järsult. 1950-ndatest tõusis hüppeliselt ka inimtekkelise CO2 atmosfääri paiskamine, temperatuuri tõus ongi reaktsioon suurenenud süsinikuheitele. Süsihappegaasi kontsentratsioon on küll tõusnud ja langenud juba miljoneid aastaid, kuid Maa ajaloos ei ole teada ühtegi teist nii äkilise soojenemise perioodi.
Maakera kuumeneb üle - võrreldes aastaga 1880 on maa keskmine temperatuur tõusnud pea 1°C võrra. Alates 2001. a on registreeritud ajaloo 18 kõige kuumemat aastat. ÜRO 2018. a lõpus avaldatud kliimaraport hoiatab, et üle 1.5°C tõus võib tuua kaasa selliseid tagajärgi, millega toimetulek käib inimestele üle jõu.
Eesti kliima soojeneb kiiremini kui maailm keskmiselt, kuna asume põhjapoolkeral. Arktilised piirkonnad soojenevad praegu kuni kaks korda
kiiremini, võrreldes maakera keskmise temperatuuritõusuga. Eesti keskmine õhutemperatuur on viimase 50 aasta jooksul tõusnud keskmiselt 0,03 kraadi võrra aastas (Luhamaa et al. 2014).
Allikas: Keskkonnaministeerium; Riigikogu Toimetised 38/2018
Loe edasi:https://www.kliimamuutused.ee/kliimamuutusest
Loe veel:https://climate.nasa.gov/