Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti.

Süsihappegaas ehk CO2 on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest – fossiilsete kütuste põletamist. CO2 tänane kontsentratsioon on viimase 400 000 aasta kõrgeim.

Metaan ehk CH4 on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. CH4 on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20 protsenti kasvuhooneefektist. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad. CH4 põhilised inimtekkelised allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku maagaasi tootmine ja jaotamine. CH4 kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145 protsenti.

Allikas:https://climate.nasa.gov/causes/

Dilämmastikoksiidi osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse kuuele protsendile. N2O kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal on ligi 310 korda suurem kui CO2, kuid samas on N2O heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. N2O moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. N2O sisaldus atmosfääris on suurenenud ligi 15 protsenti võrreldes tööstusrevolutsioonieelse perioodiga. Põhiline inimtegevusega seotud N2O allikas on lämmastikurikaste väetiste kasutamine põllumajanduses. 2015. aastal moodustas dilämmastikoksiid 4,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid (HFC, PFC, SF6 ja NF3) on inimese poolt loodud gaasid. Neid kasutatakse aerosoolides (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikutes ning külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, tulekustutusseadmetes ja keemilistes puhastusvahendites. F-gaaside osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10 protsendile. Samal ajal kui fluoreeritud gaaside heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Näiteks SF6 potentsiaal on 23 900 korda suurem kui süsihappegaasil. F-gaasid on nn uued gaasid, mille heitkoguseid hakati registreerima alles hiljuti. 2015. aastal moodustasid F-gaasid umbes 1,2 protsendi Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Euroopa Liidu tasandil moodustavad F-gaasid kaks protsenti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Loe edasi:https://www.envir.ee/et/kasvuhooneefekt

Vaata lühivideot - Kuidas töötavad kasvuhoonegaasid?:https://youtu.be/sTvqIijqvTg