Transpordisektor moodustas 2016. aastal Eesti koguheitmest umbes 11 protsenti, põllumajandus 6,6 protsenti, teised sektorid (keemiatööstus, jäätmekäitlus jt) veelgi vähem. Seega on kõige mõjusam viis kasvuhoonegaaside koguse vähendamiseks Eestis muuta seda, kuidas me oma riigis elektrit ja toasooja toodame. Eesti majanduse tugisammas on põlevkivi: 2016. aastal pärines kaks kolmandikku meil toodetud energiast just põlevkivist. Põlevkivi on olemuselt väga CO2-intensiivne kütus: kui mõelda, et kindla koguse energia (näiteks 1 kWh elektrienergia) tootmisel tekib põlevkivi kasutades 10 ühikut süsihappegaasi, siis sama koguse energia
tootmisel maagaasist tuleks atmosfääri paisata üksnes veidi üle viie ühiku diisli või bensiini kasutamisel umbes seitse ühikut ja kivisöe kasutamisel natuke üle üheksa ühiku CO2. Põlevkivi kasutamine on Eestis 1990. aastaga võrreldes kahekordistunud. Naaberriikide Soome, Rootsi ja Lätiga võrreldes on meie majandus väga CO2-intensiivne.
Allikas: Riigikogu Toimetised 38/2018