Kontrast kuivade ja niiskete regioonide ning kuivade ja niiskete aastaaegade sademete hulkade vahel suureneb. Eestis kasvab keskmine aastane sademete hulk 19%, suurimat kasvu on oodata kevadel (24%) ja talvel (22%).

Sellest tulenevalt on rohkem ette näha rannikualade üleujutusi ja erosiooni.

Suure intensiivsuse ja sademete hulgaga sajud võivad hakata põhjustama lokaalseid üleujutusi. Sademete hulga kasv suurendab toitainete väljakandmise riski mullast pinna- ja põhjavette. Pehmed talved vähendavad mullaveevaru vegetatsiooniperioodi esimesel poolel, mis tingib omakorda niisutusvajaduse suurenemise. Maaparandussüsteemide töökindluse tagamine vajab senisest suuremaid ja järjepidevaid investeeringuid, mis nõuavad asukohatundlikke valikotsuseid. Kuna paljude varasematel kümnenditel rajatud maaparandusobjektide renoveerimine on väga ressursikulukas, aga vajadus 13 ületab investeerimisvõimet mitu korda, tuleb lähitulevikus otsustada, millised kuivendussüsteemid on Eesti majandusele olulised ja millised tuleb hüljata.

Allikas: Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

Loe lisaks:https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf