Keskmine vee kogus, mis kulub ühe kilogrammi veiseliha tootmiseks saadakse otseste ja kaudsete veekulu allikate summana. Otseseks kuluks on vesi, mida loomad tarbivad joogiveena. Kaudseteks kulu allikateks on aga vesi, mida kasutatakse loomapidamishoonetes ja liha töötlemisel (tehnoloogiline vesi loomaruumide, rümpade ja inventari puhastamine jne) ning sööda tootmisel.
Parasvöötme merelise kliimaga piirkondades (näiteks Eesti) on peamiseks vee kogust mõjutavaks faktoriks veiseliha tootmisel loomade joogivesi (arvestuslikult jääb see 25-30 liitri piiridesse ühe kilogrammi toodetud liha kohta). Samas suurusjärgus on ka tehnoloogilise vee hulk. Kuna nimetatud kliimavöötmes puudub vajadus karjamaid (rohumaid) niisutada (piisavas koguses looduslikke sademeid) ja seda tavapäraselt ka ei tehta, siis söötade tootmiseks kasutatava vee kogus on praktiliselt null. Kontinentaalse kliimaga kliimavöötmetes, kus ka keskmine temperatuur vegetatsiooniperioodil on kõrgem ning ka õhk kuivem (sademeid vähem) kasutatakse laialdaselt rohumaade niisutamist. Seetõttu võib veiseliha tootmiseks vajalik summaarne veekulu kasvada mitmeid tuhandeid kordi.
Allikas: Livestock's long shadow environmental issues and options
Loe lisaks: